Melbourne on teisiti. Siin on tõesti külm. Ma olen päev ots külmetanud. Esteks algas muidugi kõik päevast ja hetkest kui ma saabusin Darwini lennujaama ja ma pagas, mida olin eelmine päev hädaga pakkinud ja lõpuks kõik oma kotti ära mahutanud, osutus ülekaaluliseks. Üritasin küll miskit sealt välja võtta, aga raamatud, mis oleks vastavad 3 lisakilo ehk maha võtnud olin pannud koti põhja, sest eeldasin et neid lugeda nii et naa ei taha. Loobusin seal võitlemast ja otsustasin maksta lisaraha. Muidugi tänu oma kavaluse ja heale kauplemisoskusele, mida kool mulle õpetas, pidin maksma vaid ühe lisakilo eest. Tühja kah.
Melbournes oli kohe külm. Siin oli täna vist 21 kraadi, aga mulle tundub see kui miinus 10. tegelt on ju soe – lihtsalt ma olen elanud viimased pea 5 kuud(kununurraj aDarwin) ligemale 40 kraadises palavuses ja aegamööda sellega natuke juba harjunud. Aga üldiselt see ilm siin muudab tänavapilti kirjumaks. Sest inimesed peavad natuke riideid selga panema ja seda teevad nad siis suure stiilitundega. Võid näha suuri talvejopesid ja talvesaapaid või näha inimesi vaid lühikestest pükstes. Võid näha kõiksugustele aastaaegadele vastavadi rõivaid. Darwinis oli stiilitundeks see, et palav ei oleks. Ja sellest tulenevalt on siin inimesed isegi ilusamad ja sarnanevad rohkem inimestele Eestist. Täna mitmel korral oli tunne, et see siin minu ees jalutav inimene on tema ja tema on tema. Ühte inimest jäin kohe pikalt vaatama, sest tema nägu isegi tundus sama olevat peale stiili.
Melbourne ise aga on suur ja üüratu. Palju inimesi, palju vilkuvaid tulesid, aga samas roheline – pargikesed igal pool. Inimene on siin kui lumehelbeke, mis maandudes kaob massi. Ja täpselt selline tunne siin on. Ma olen praegu õnnelik, et ma ei valinud pikemaks tööle jäämiseks mõnda suurt linna. Mul on tunne et seal hakkama saamine olnuks mulle raske. Lihtsalt see inimküllus rusub. Samas oli täna meeldiv tajuda, et ka aborigeene siin ei kohta. Küllap ka nemad ei saa selles massis hakkama. Või et saaavad nii hästi hakkama ,et pole neid kuskil enam kerjamas.
Siia lennates nägin aga koguaeg vaid tühjust, tühjust, tühjust. Üüratu maa, aga miskit seal polnud. – lage väli igas suunas.
Kauaks ma siia jään? – vast mitte väga pikalt. Ma olen mõistnud, et mulle meeldib kiiresti ja palju reisida. Justkui, et oleks tehtud. Tänagi käisin kaemas siin neid vaatamisväärsusi, aga mis kurat ma sellest majast ikka vahin. Maja on maja nagu maja ikka.
Darwinis mulle räägiti, et kui tuled lõunasse ,et siin kõik odavam, et kui miskit tahad osta, siis melbournes kasulikum. Öeldi isegi millisesse poodi minna. Aga teate pole see odavam miski. See on kõik brändi kaup ja minu meelest ikkagi kallis ja mina sellest nodist üldiselt väga ei pea. Särk on särk ka ilma märgita.
Mul oli täna kevade tunne. Kuigi tegelikult on siin sügis. Näis mis saab.

Täna magan jälle teki all, mitte nagu pikka aega – lihtsalt asetud voodile ja paned silma kinni.

Tervisi.

Taavi
23.03.2009