Koertel on siin keeled ripakil.

Siin on palav ja siin on vihm. Siin on wet season. Siin on väike linn oma 100 000 elanikuga. Siin on lopsakalt aborigeene, kelle peaeesmärk näib olevat ennast päevast päeva täis juua ja teiste elu häirida. Siin on valitsus, kes maksab neile joodikutele iga neljapäeva raha, sest nad on aboprgeenid. Siin on aborgeenid, kes saavad oma raha neljapäev ja alustavad selle raha suure lennulist kulutamist. Siin aborgieenid, kes peale nädalavahetust, kui nad kõik oma raha maha on joonud, taovad tänava nurgal kokku pulki või plastpudeleid lootes sellega inimestelt raha saada: “hei brother, help me. 2 dollars.” Siin on aborigeenid, kes lihtsalt ei mõista, mis see raha on, sest valitsus teeb nende eest kõik ära, muretseb söögi, ööbimise ja riiete eest. Siin on aborigeenid, kes selle peale siis lihtsalt saavad aru, et nende ülesanne on juua. Siin on lihtsad inimesed, kes sellest aborigeeni jamast on tüdinenud.
Siin on inimese suurimateks vaenlasteks päike ja vihm. Siin on kliima, kus viimased kaks tahavad tihti koos või teineteisest tulenevalt eksisteerida – kui hommikul on hirmus palav, siis õhtaks saad veel vihma ka kaela. Siin on vihm, mis ei mõtlegi lõppeda, kuigi ta on nii tugev, et enam tugevam olla ei saakski. Siin on koguaeg märg tunne – higistad või vihm.
Siin on palju erinevatest rahvustest inimesi. Siin on palju palju toredaid inimesi. Siin on Travis, Heaght, Binnu, Mandi, Patricia, Gilbert, Sandy, Shin, Ashok, Rain, Limi, Anthony, Madeline, Q, Rose, John, John, Niina, Ferndando, Nat, Attalia, Andrew, Laura, Claire, Shona, Margaret, Tilly, Nicole, Jake, Bianca, Kamahl, Warren, Michael, Graig, Sarah, Di, Maarja, Mel, Lisa, Grass.
Siin on palju mida mäletada.
Siin on minu Darwin.
Siin oli minu kodu pea neli kuud.

Taavi
17.03.2009